Arnold Aljaste kõne leinapäeval 14. juunil 2018
Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Arnold Aljaste kõne leinapäeval,
14. juunil 2018. a. Linda kuju juures Toompeal
Austatud, valitud ja seatud! Ekstsellentsid! Armas Eesti rahvas!
Täna 77 aastat tagasi pandi toime inimsusevastane kuritegu, kui küüdirongidesse sõna otseses mõttes topiti – Balti merest musta mereni – rohkem kui 95 tuhat inimest. Meie osaks sai üle 10 000 Eestimaa parima tütre ja poja väljasaatmine, saatmine Siberi vangilaagritesse, kus enamikku meestest, aga ka naisi ootas ees kuklalask.
Kuidas sai see võimalikuks? Meil oli kaitsevägi, meil oli väljaõpetatud, relvastatud Kaitseliit, kõrgelt haritud ohvitserkond. Me ei olnud kellelegi kuulutanud sõda, ka meile polnud keegi sõda kuulutanud, ometigi hakkasid inimesed kaduma esimestest päevadest peale, mil baasidesse saabusid nõukogude sõdurid. Viha oli suur – kaotus Vabadussõjas ja pealesunnitud Tartu rahu olid kui pind tagumikus ja on seda tänini.
Läänemaal ja vast kogu Eestis olid esimesteks ohvriteks kaitseliitlased, veebel Johannes Rüü, kompaniipealik Johannes Magnus, kes arreteeriti 19. juunil 1940, hiljem ka instruktor Ferdinand Laurmaa, lipnik August Naglas, malevapealik Karl Soo. Need mehed arreteeriti Eesti poliitilise ja kriminaalpolitsei ametnike poolt ning anti üle punaväele. Kuidas seda nimetada? Reetmine?! Kas Eesti rahvas reedeti, kui lepiti baaside lepinguga? Või oli see ainuõige otsus? On ju Eesti rahvas alles ja Eesti riik kestab! Pole meie asi olla kohtumõistja, on ju selge, et hetkest, kui kirjutati alla Molotov-Ribbentropi pakt, olid meie otsustajate lauale jäänud ainult valed variandid.
Ajalugu muuta ei saa, küll saame sellest õppida. Saame hoida oma esiisade, emade mälestust, nagu me oleme seda teinud siin maalapil läbi aegade. Täna süütame küünlad ja asetame lilled siin Kalevi sümboolsel kalmul ja kõikjal Eestis, kõigi läbi aegade hukkunute mälestuseks, kelle ainus süü oli truudus oma Isamaale! Peagi helisevad kirikukellad üle riigi ja kinnitagu see süütult hukkunutele – me ei ole Teid unustanud, hoiame Teie mälestust, hoiame Teie poolt armastatud riiki. Veel sel aastal saavad teie nimed jäädvustatud Maarjamäe Memoriaalil ja annate meile andeks, et sellega nii kaua aega on läinud.
Represseeritute nimel tänan kõiki, kes leiavad täna mahti üle riigi korraldatavatel mälestusüritustel osaleda. Teil on süda õige koha peal. 5. veebruaril lahkus meie hulgast teenekas mementolane dr. Heino Noor, olgu ka meie deviisiks tema skaudipõlve üks hüüdlausetest: „Käised üles Eesti tuleviku nimel, müts maha Eesti mineviku ees!“
Elagu Eesti!