Uudised

Kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev

PILISTVERES 23.08.2016.a
Genotsiidiohvrite Memoriaal ( Kivikangru)

Päevakava:

10.45 Kogunemine. Leinakimpude panek maakondlike mälestuskivide juurde.
11.00 Lippude defilee. Eesti hümn.
11.05 Mälestusjumalateenistus. Teenib EELK Pilistvere Andrease Koguduse õpetaja Hermann Kalmus.
12.00 Külaliste tervitused
12.30 Päevakohane ettekanne. Justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas.
13.00 Kontsert.
13.30 Sõnavõtud.
14.00 Ühislõuna pastoraadi juures.

Ürituse korraldajad Eesti Memento Liit ja EELK Pilistvere Andrease Kogudus.

Rahastaja Eesti Represseeritute Abistamise Fond.

Info EML 626 3200, Hermann Kalmus 553 2789, EML aseesimees Silver Sild 510 2242.


14. juunil möödub 75 aastat juuniküüditamisest

Lugupeetud  Eesti Memento Liidu liikmed !

Leinapäeval, 14. juunil möödub 75 aastat juuniküüditamisest.

Meil on au paluda Teid  osa võtma  juuniküüditamise mälestustseremooniast

14. juunil algusega kell 12  Vabadussõja võidusamba jalamil Tallinnas.

Mälestustseremoonial viib palvuse läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeritus Andres Põder.

Kõne peavad Riigikogu esimees Eiki Nestor, justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.

Võidusamba jalamile asetatakse  mälestuspärjad Presidendi, Riigikogu, Valitsuse, Kaitseväe ja Kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja kodanikeorganisatsioonide poolt.

Kell 12.45 helistatakse üle linna kirikukelli ja Vabaduse väljakul lennutatakse taevasse “Pisarate meri” küüditamisohvrite mälestamiseks.

Mälestustseremoonia lõppedes olete oodatud Vabaduse väljakul olevasse valgesse telki kohvilauda.

Vabaduse väljaku ekraanil on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas – sealhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed.

Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, Unitas, Eesti Memento Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Justiitsministeerium.

Palume oma osalusest teada anda aadressil Lanne.Laasik@just.ee või telefonil 620 8100.


Võrus avatakse küüditatutele suursugune mälestusmärk

22. juunil 2016.a. kell 15.00 avatakse Võru raudteejaama (Jaama 14, Võru) ees Võrust aastatel 1941-1952 küüditatute või Venemaa vangilaagritesse deporteeritute mälestuseks mälestusmärk, mis kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid. Vagunite vahel on nähtavad inimfiguurid. Mälestusmärgini suundub 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee, millel paiknevad raudteerelsid. Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit. Mälestusmärki hakkavad valgustama suunatud valgustid.

Mälestusmärgi idee algatas 2014.a. Memento Võrumaa Ühenduse üldkoosolekul tolleaegne PPA Võru Prefektuuri noorsoopolitseinik lipnik Elar Sarik, kes on ka nüüd paljude tööde eestvedaja. Võeti vastu otsus mälestusmärgi rajamiseks. Töö telliti skulptor Jaak Soansilt ja valiti välja kolme ideekavandi hulgast. Mälestusmärgi projekteeris arhitekt Karmo Tõra  OÜ ROK-Projektist. Ehituslikud tööd teostas AS Kurmik ja pronksitööd Uusmonumentaal OÜ. Monumendi maksumuseks kujuneb seoses hindade kallinemisega eelarvestusliku 18  000,00 euro asemel 24  780 eurot. Mälestusmärgi rajamist on toetanud Võru Maavalitsus, Võru Linnavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond, Eesti Memento Liit, Memento Võrumaa Ühendus ja Riigikogu IRL liige Võrumaalt pr. Maire Aunaste.

Aastatel 1941-1952 viidi tolleagselt Võrumaalt Venemaa erinevatesse vangilaagritesse ja asumisele üle 3600 inimese, kellest enamik paigutati loomavagunitesse just Võru raudteejaamast. Need, kes jäid puhkama võõrasse mulda ja need ligi 400 Memento Võrumaa Ühendusse koondunut Võru- ja Põlvamaa represseeritut väärivad kaunist mälestusmärki, mille juurde suurküüditamispäevadel 25. märtsil ja 14. juunil koguneda, et meenutada aegu, mis kunagi enam korduda ei tohi. Veelgi enam vajavad sellist kohta aga praegused ja tulevased noored, et teadvustada, mis on Eesti rahvaga toimunud ja selle kaudu suunata oma isamaalist kasvatust ja  meelsust.

Mälestusmärgi avamisel ütlevad avasõnad Memento Võrumaa Ühenduse juhatuse esimees Silver Sild ja PPA Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Elar Sarik. Mälestusmärgi pühitseb Adres Mäevere. Kohal on orkester Kungla. Külaliste kõnede järel asetatakse mälestusmärgi jalamile pärjad ja süüdatakse leinaküünlad.

Seoses tööde märgatava kallinemisega pöördub Memento Võrumaa Ühenduse juhatus kõigi heade inimeste poole, kellele on kallis Eestimaa minevik ja tulevik, palvega toetada ka omapoolselt uue küüditatute mälestusmärgi rajamist. Meie sihtotstarbeline mälestusmärgi a/a Swedbangas on: EE06 2200 2210 6316 2366.  Annetusi saab teha ka kohapeal. Oleme juba ette tänulikud kõigi toetuste eest ning ootame Teid mälestusmärgi avamisele, kus ssate kohtuda isiklikult nendega, kelle tee teadmatusse algas juba 75 aastat tagasi, 14. juunil 1941.

 

Silver Sild
Memento Võrumaa Ühendus
juhatuse eesimees
Eesti Memento Liit
aseesimees


Kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev PILISTVERES 22.08.2015.a

PÄEVAKAVA

  • 10.45 Kogunemine. Leinakimpude panek maakondlike mälestuskivide juurde.
  • 11.00 Lippude defilee. Eesti hümn.
  • 11.05 Mälestusjumalateenistus koos Põlvamaa mälestuskivi avamisega. Teenib EELK Pilistvere Andrease koguduse õpetaja Hermann Kalmus.
  • 12.00 Külaliste tervitused.
  • 12.30 Päevakohane ettekanne.
  • 13.00 Sõnavõtud.
  • 14.00 Ühislõuna pastoraadi juures.

Ürituse korraldajad Eesti Memento Liit ja EELK Pilistvere Andrease Kogudus.

Rahastaja Eesti Represseeritute Abistamise Fond.

Info 626 3200, 510 2242


Kommunismiohvrite memoriaali mälestusmärk

Kommunismiohvrite memoriaali mälestusmärgi eskiisiga saate tutvuda siit.


Enn Tarto sai Poola Vabariigi Teenete Ordeni Komtuuriristi

17.oktoobril andis suursaadik Robert Filipczak Tartus, Balti Kaitsekolledžis Poola Vabariigi Presidendi nimel Enn Tartole üle Poola Vabariigi Teenete Ordeni Komtuuriristi. Kõrge autasu omistati tunnustusena teenete eest demokraatlike muudatuste läbiviimisel Ida-Euroopas. Enn Tarto on Eesti antikommunistliku liikumise ja vabadusvõitluse legend ning endine nõukogude GULAGi vang. Ta levitas rahvusvahelisel areenil infot Ida-Euroopa dramaatilise ajaloo (sealhulgas Molotov-Ribbentropi pakti) kohta ning võitles Baltikumi rahvaste inimõiguste ja enesemääramise eest.


Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev 23.augustil 2014.a.

malestuspaev_2014

Mälestuspäeva kava

11.00 Lippude paraad, Eesti hümn
11.15 Mälestusjumalateenistus
12.00 Sõnavõtud ja tervitused
12.40 Päevakohane ettekanne teemal „Eesti Memento Liit – 25“ ettekandja Peep Varju.
13.00 Vaba mikrofon
13.20 Muusikaline tervitus
14.00 Ühine eine Pilistvere pastoraadi juures

Ürituse korraldajad Eesti Memento Liit ja EELK Pilistvere Andrease Kogudus


Üleriigilise leinapäeva tähistamine 14. juunil

Saare Memento korraldab

Kell 10.00 toimub Kuressaare Laurentiuse kirikus mälestusteenistus, Kuressaare linnapea annab linnas elavatele represseeritutele rinnamärgid “Eestist küüditatud”.

Hiljem toimub Kudjapea kalmistul leinamiiting, mälestusmärgi jalamile asetatakse kimbud, pärjad, lilled ja küünlad. Miitingul esineb Saare maavanem, Kuressaare linna esindaja, kaitseliit ja vabadusvõitlejad.

Hiljem külastatakse mälestuskive Roomassaares ja Jäägarahul.

Lõpetuseks toimub Lossipargi Kuursaalis päevakohane kontsert.

Rakvere Memento korraldab

Rakveres kell 12.00 toimuval „Mälestusminuti“ tseremoonial Okaskrooni juures saab sõna võtta päevakohastel teemadel, asetada leinakimpe ja süüdata. Auvalves on kodutütred ja noorkotkad tõrvikutega.

Kell 14.00 saab Rakvere Rahvamajas vaadata M. Cooney ainetel komöödiat “Rahauputus” Kiisa Laulu- ja Mängu Seltsi näiteringi esituses.
Buss viib üritustel osalejad 11.30 Tsentrumi taguselt platsilt Okasroosi juurde ja tagasi.

Tartu Memento korraldab

Kell 10.00 algab mälestus-leinaüritus Tartus Emajõe ääres Pisarate pargis.
Kell 12.00–12.45 toimub leinajumalateenistus Pauluse kiriku krüptis Riia tänaval. Teenib praost Joel Luhamets.
Kell 12.45–13.00 liigutakse mööda Riia tänava kõnniteed mälestusmärk Rukkilille juurde Pepleri tänavale.
Kell 13.00–14.00 toimub mälestus-leinaüritus mälestusmärk Rukkilille juures. Toimub küünalde süütamine, mälestuspärgade ja leinakimpude asetamine ning lühisõnavõtud. Sel aastal juhatab üritust härra Rein Koch.


Märtsiküüditamise 65. aastapäeva mälestusüritus

Teisipäeval, 25. märtsil toimub märtsiküüditamise mälestuspäev Tallinnas Vabadussõja Võidusamba jalamil. Üritus toimub kolmes osas – ametlik osa koos sõnavõttude ning pärgade asetamisega; aktus-kontsert Rahvusraamatukogus; küünalde süütamine küüditatute mälestuseks.

ESIALGNE PÄEVAKAVA

12:00 Vabadussõja Võidusamba jalamil 1949. aasta 25. märtsi küüditamisohvrite riiklik mälestusseisak. Sõnavõtud ja mälestuspärgade asetamine Võidusamba jalamile. Esineb Politsei- ja Piirivalveorkester.

13:00-15:00 Memento Tallinna ja Harjumaa Ühenduse poolt organiseeritud mälestuskontsert-aktus Tallinna Rahvusraamatukogus. Märtsiküüditatutele annetatakse rinnamärgid.

18:00 Vabaduse platsil Tallinnas ja Raekoja platsil Tartus mälestusküünalde süütamine küüditamise ohvritele.

Meenutuspäeva korraldavad siseministeerium, Memento Tallinna Ühendus ja MTÜ Tulipisar.

Märtsiküüditamise 65. aastapäeva korraldamine Tartumaal

Kell 12:00 küüditatute ja nende lähedaste mälestusjumalateenistus Tartu Pauluse kiriku krüptis.

Kell 12:45 rongikäik kiriku juurest Pepleri tänavale mälestus märk “Rukkill” juurde.

Kell 13.00 avalik kõnekoosolek ja pärgade panek Pepleri tn pargis mälestusmärk “Rukkilill” juures.

Kell 14.30 märtsiküüditatud Tartu Memento liikmete koosviibimine Pepleri tn 14 kohvikus “Kotka Kelder” (Sissepääs kirjaliku kutse alusel) sh mälestusmärkide kätteandmine; õdede Elkenite esinemine; Kohvilaud.

Kell 18:00 osalemine MTÜ Tulipisar poolt Tartu Raekoja platsil korraldatavast mälestusküünalde süütamisest.

MTÜ Tartu Memento juhatus

Märtsiküüditamise 65. aastapäeva korraldamine Hiiumaal

Kell 12.00 Lehtma sadam

  • Küüditamise ohvrite mälestamine. Hiiumaalt küüditatute mälestusmärgi juures mälestustseremoonia.
  • Pärgade panek, küünalde süütamine.
  • Hiiumaa kirikutes helisevad kirikukellad.
  • Kell 16.00 Hiiu Maavalitsuse I korruse saal. Aktus.
  • Hiiu maavanem Riho Rahuoja annab üle 1949 – 1952 aastal küüditatutele ja Siberis sündinud küüditatute lastele üle mälestusmärgi Eestist Küüditatu.
  • Sõnavõtud.
  • Muusikaline tervitus.

Kell 17.30 Kärdla kirik

  • Mälestuspalvus.
  • Kodutütred ja Noorkotkad asetavad kõigile Hiiumaalt küüditatutele Monumendi ette 270 mälestusküünalt , mille süütavad naiskodukaitsjad. Kaitseliitlased moodustavad auvalve.

Kell 19.00 Kirikutes helisevad kirikukellad.

Kell 19.00 Kodudes süüdatakse küünlad kõigile nõukogude küüditatutele ja nõukogude okupatsioonis kannatatutele.

Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa Ühing
Hiiu Maavalitsus


EESTIST 1945–1953 KÜÜDITATUTE NIMEKIRI

Ilmus raamat EESTIST 1945–1953 KÜÜDITATUTE NIMEKIRI, mis kuulub raamatute seeriasse numbrina 8/3.

Raamat on pühendatud 25. märtsil 1949. aastal toimunud massiküüditamise 65. aastapäevale.

Rohkem infot leiad Memento raamatud lehelt.

 


Vastupanuvõitluse päeva tähistamine 22. septembril

9.00  Korporatsioonid asetatavad pärja Võidusamba jalamile

9.30  Korporatsioonide kogunemine Metsakalmistul, pärja asetamine Otto Tiefi kalmule

12.00  Eesti Memento Liidu miiting Võidusamba juures

17.30  Rogkäik Raekoja platsilt Võidusamba juurde, kõnekoosolek


23. august Pilistveres

Südamlik tänu kõikidele, kes osalesid Pilistvere memoriaali 25.aastapäeva tähistamisel. Erilised tänud toetajatele – EELK Pilistvere Andrease Kogudus, Kõo Vallavalitsus ja Jõgeva Maavalitsus.


Pilistvere memoriaali 25. aastapäev

Hingedepäeval, 2.novembril 1988. aastal sai alguse kommunistliku genotsiidi ohvrite memoriaal rajamine Viljandi maakonda Kõo valda Pilistvere külla. Käesoleval aastal möödub 25 aastat memoriaali rajamisest. 23. augustil 2013. a. toimub okupatsiooniohvrite mälestuspäev Pilistveres.

Mälestuspäeva kava

11.00  Kogunemine Kivikangru juures, lippude ja pärgade asetamine, sõnavõttude registreerimine

12.00  Mälestusjumalateenistus

12.50  Jõgevamaa mälestuskivi avamine

13.05  Sõnavõtud

13.45  Päevakohane ettekanne

14.05  Vaba mikrofon

14.30  Kontsert

15.00  Ühine eine Pilistvere pastoraadi juures

Ürituse korraldajad Eesti Memento Liit ja EELK Pilistvere Andrease Kogudus.


14. juunil, leinapäeva mälestushetked.

Leinapäeva mälestustseremoonia Tallinnas – kell 12.00  Lindamäel, Linda kuju  juures.

Tartu Memento – kell 10.00 mälestushetk Tartus, Turu tänava pargis mälestuskivi juures; kell 11.00 rongkäik Turu tänavalt Riia tänavale; kell 12.00 mälestusjumalateenistus Tartu Pauluse kirikus; 13.00 pärgade asetamine Papleri pargis mälestusmärgi „Rukkilill“ juures.

Rakvere Memento  – kell 11.00 mälestustseremoonia Rakvere tammikus okupatsiooni mälestusmärgi juures .

Hiiumaa Ühing – kell 12.00 pärgade asetamine Lehtma  mälestuskivi juures;  kell 19.00 mälestuspalvus Kärdla kirikus kell; kell  19.30 mälestusküünalde süütamine 270-le süütult Hiiumaalt küüditatutele Kärdla kiriku ees.

Memento Harjumaa Ühendus – kell 17.00 mälestushetk Keila jaama mälestuskivi juures.

Alutaguse Memento – kell 12.00 mälestus-leinaminutid Purtse Hiiemäe mälestusmärgi juures.

Memento Järvamaa Ühendus – kell 12.00 mälestushetk Türi kesklinna kalmistul.

Läänemaa Memento – kell 12.00 mälestusjumalateenistus Haapsalu Toomkiriku kabelis; kell 13.00 pärgade asetamine Risti küüditatute mälestusmärgi juures.

Memento Viljandi Ühendus – kell 16.30 lipu õnnistamine Viljandi Jaani kirikus  ja mälestushetk mõisa pargis küüditamise mälestusmärgi juures.

Saare Maakonna Memento – kell 12.00 mälestushetk  Kudjapea kalmistul memoriaali juures.

Valgamaa Memento – kell 12.00 leinapäeva mälestuskogunemine Valgas, Säde pargis mälestuskivi „Kodust ilmajäetuile“ juures.

Võrumaa Memento – kell 12.00 Võru- ja Põlvamaa küüditatute kokkutulek fašismiohvrite mälestuskivi juures.


Memento Liidu Teataja uus number

Ilmus uus Memento Liidu Teataja juuni number, millega saab tutvuda siin.


Lahkus Hans Sissas

Eesti Memento Liit mälestab Hans Sissast Õigusvastaselt Represseeritute ja Poliitvangide Võrumaa Ühenduse esimeest.Paljukannatanud ja väsimatu töömees jättis endast maha kauni Eesti ema monumendi Rõuges.Sõbrad ja tuttavad Mementost, lähedased ja austajad.

Leinapäeva mälestustseremoonia

14. juuni 2012 kell 15.00 toimub Lindamäel, Linda kuju juures Leinapäeva mälestustseremoonia, mille kava on järgmine:

14.45 Saabuvad külalised

15.00 Esineb segakoor K.O.O.R. (dirigent Raul Talmar) Eesti Vabariigi hümn (F. Pacius, J.V. Jannsen)

A. Eenpalu annab sõna

15.03 Vabariigi Presidendi kõne

15.08 Laul “Isamaale” (E. Tamberg, J. Liiv)

A. Eenpalu annab sõna

15.11 Palvus. EELK peapiiskop Andres Põder

15.17 Laul “Ma lillesideme võtaks” (P. Sarapik, J. Liiv)

A. Eenpalu annab sõna

15.21 Memento Liidu esimehe hr Enn Tarto kõne

A. Eenpalu juhatab sisse ning ütleb, kelle poolt iga pärg on

15.31 Pärgade panek Linda kuju jalamile Laul “Laul põhjamaast” (Ü. Vinter, E. Vetemaa) (kestab terve pärgade paneku aja, vajadusel mõnd salmi korrates)

  1. President
  2. Riigikogu esimees
  3. Peaminister
  4. Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit
  5. Diplomaatiline korpus
  6. Tallinna Linnavalitsus
  7. Eesti Memento Liit ja Memento Tallinna Ühendus
  8. Kõigi teiste pärgade ja lillede asetamine monumendile

15.45 Laul “Eesti lipp” (E. Võrk, M. Lipp)

A. Eenpalu kuulutab tseremoonia lõppenuks, lausub tänusõnad koorile ja dirigendile, tänab külalisi

~15.50 Tseremoonia lõpp

Tseremooniat juhatab pr Anne Eenpalu, Memento Tallinna Ühenduse juhatuse liige

(Kell 16.00 algab mälestusjumalateenistus Jaani kirikus)


Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärgi avamine

25. mail 2012 avati Hiiumaal, Kärdlas mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastele.

Pilte avamistseremooniast näete siit.


Õppereis Stockholmi

Memento Liidu juhatuse otsusega korraldati sõit Rootsi 27. kuni 29. märtsini, millel osales 15 tunnustatud ja vaprat Memento ühenduste esindajat. Meid võttis sadamas vastu giid Mare Zastrov, kellel on tihedad ajaloolised ja perekondlikud sidemed Eestiga.

Giid Mare juhatas meid Stockholmi vanalinnas ja rääkis palju põnevat nii Rootsi ajaloost kui ka eestlaste sidemetest rootslastega. Samuti tutvustas Mare meile Eesti Maja, kus kohtusime praost Ingo-Tiit Jaagu’ga, kes koos vanematega rändas olude sunnil 1948. aastal Argentiinasse ja alustas hiljem vaimulikuna tööd Buenos Aireses.

Saime teada, et pealinnas endas elab 800 000 inimest, Stockholmis koos eeslinnadega kokku umbes 1,8 miljonit. Rootsis arvatakse elanikke 9,5 miljoni ringis, nendest 2 miljonit on nn ”uusi rootslasi”. Et sotsiaalsüsteem on toimivalt korraldatud, siis eluiga arvatakse olevat üle 80 aasta. Töötuid on Rootsis elanike koguarvust 7,8 % ja inflatsiooniks märgitakse 1,1 %. Huvitav on teda, et miinimumpalk on 12 000 kuni 14 000 rootsi krooni ja erasektoris on tunnitasu 150 rootsi krooni. Olime huvitatud meditsiinitöötajate tasustamisest ja saime teada, et olenemata staažist on töötasu kohe alguses 24 000 SEK. Laste abiraha on ühes kuus 1 095 rootsi krooni ühe lapse puhul, kolmanda lapse sünni puhul saab perekond 4 000 SEK.

Ja näiteks kõrgharidus on riigi poolt tasuta, kuid välismaalased kolmandatest riikidest peavad selle eest maksma. Õpperaamatud ja ühiselamukohad on tasulised ka omadele.

Stockholmis üles kasvanud Mare Zastrov, tundes suurepäraselt linna, viis meid läbi uhke suursaatkondade elamukvartali, nägusate ajalooliste puitehitiste ja imposantsete eri aegaldel ja eri stiilides rajatiste labürindi, ise mahlakalt ja koduselt kommenteerides.

Saime tagasisõidul sadamasse tunda maailmas suurt tuntust omavate kaljude sissse rajatud metroojaamade võrgustiku omapära ja võlu, sest meie jalad olid pärast pingutavat ja pikka linnatänavaid mööda kõndides väga väsinud.

Eesti Majja jäid meist maha kaasavõetud Memento raamatud, pühendus külalisteraamatusse ja head soovid edasiseks koostööks. Giid Mare Zastrovile sületäis tänusõnu ja rikkalikult Kalevi kommivabriku maiuseid, mille saatsime posti teel, sest lähenemas olid Lihavõttepühad.

Tagasisõidul Eestisse pidasime konverentsiruumis laeval aru erinevatel Mementot puudutavatel teemadel. Vormistasime üldkokkuvõtte lahendamist vajavatest küsimustest. Need on:

  1. Teha järelpärimine Haridusministeeriumisse, kuidas edaspidi paremini kaasata küüditamise mälestusseisakutele koolinoori ja pedagooge.
  2. Mementolased vananevad. Selgitada riiklikul tasandil välja, kes korraldab edaspidi mälestuspäevade üritusi, küünalde süütamisi ja pärgade-kimpude asetamisi.
  3. Tihendada koostööd omavalitsustega Memento paigaldatud mälestuskivide ümbruse hooldamisel.
  4. Kooskõlastada Eesti Represseeritute Abistamise Fondi esimehe Peep Varjuga, kas raamat „Siberi karm kool“ on jõudnud igasse raamatukogusse ja EELK õpetajateni läbi Konsistooriumi. Jumalateenistustel on sobilik raamatust näiteid kasutada.
  5. Teavitada Memento Ühendusi Eesti Rahva Muuseumi vajadusest saada ajaloo huvides küüditatute fotosid.
  6. Kooskõlastada Siseministeeriumiga üle Eesti toimuvatel leinapäevadel küünalde süütamise tseremoonia läbiviimist  Tallinna ja Tartu eeskujul.
  7. Survestada ajakirjandust mälestuspäevade toimumise täpse koha ja kellaaja avaldamisel, et küüditatud saaksid teada, kuhu ja mis kellaks tulla.
  8. Võimalusel saata Stockholmi Eesti Majja küüditamist puudutavaid trükiseid.a

Reisil osalenud vaimustusid maitsvatest toitudest, mida sai laeval ise valida ja õhtustest meeleolukatest fiesta programmidest. Kel oli jaksu, see lõi tantsu.

Reisiseltskonna nimel tänusõnadega Anne Eenpalu.

Reisil tehtud pilte saate vaadata siit.


25. märtsi küüditamise aastapäev 2012

25. märtsil 2012 toimus märtsiküüditamise aastapäev Tallinnas Vabadussõja Võidusamba jalamil.

Tutvu Eesti Memento Liidu korraldavate mälestusüritustega siit. Vaata ka pilte Tallinnas toimunud aastapäevast siit. Loe ka Leo Õispuu sõnavõttu siit.


ArborIT OÜ