Jüri Saar sõnavõtt märtsiküüditamise 65. aastapäeva mälestusüritusel
EESTI MEMENTO LIIDU JA MEMENTO TALLINNA ÜHENDUSE ESINDAJA, Tartu Ülikooli kriminoloogia-professori JÜRI SAARE sõnavõtt märtsiküüditamise 65. aastapäeva mälestusüritusel Tallinnas, Vabadussõja võidusamba jalamil 25. märtsil 2014. a.
Austatud Eesti Vabariigi President, Riigikogu esimees, Riigikogu liikmed, minister, lugupeetud mälestustseremoonias osalejad. Lubage mul Eesti Memento Liidu ja Memento Tallinna ühenduse nimel tänada teid kõiki, et tulite täna siia.
Oleme kogunenud, et mälestada 65 aasta taguseid sündmusi, mil oma kodudest sunniti lahkuma enam kui 20 tuhat inimest. See oli suur tragöödia nii küüditatute, nende lähedaste kui ka kogu Eesti rahva jaoks. Meie püha kohus on kõiki neid inimesi väärikalt meeles pidada ja öelda taaskord välja, et kedagi pole unustatud.
Seoses massiküüditamistega on räägitud ohvrite suurtest arvudest, mis annavad pildi selle koletusliku vägivalla ulatusest. Puudutades nii praktiliselt kõiki Eesti peresid. Suurte arvude taga tuleb aga kindlasti näha inimesi. Mäletada seda, et meile on tähtis iga üksik purustatud elusaatus, realiseerimata unistused, katkenud elukaar.
Me peame ikka ja jälle ütlema välja, et siinmail ei kehti põhimõte, mille järgi inimese saatuse määrab ära tema grupiline kuuluvus. Massirepressioonide loogika just alati selline ongi, sest esmalt võetakse alandava sildistamise ja viha üleskütmisega mingitelt inimgruppidelt eluõigus. Ja seejärel otsekui automaatselt järgnevad vägivallateod konkreetsete inimeste vastu, kes neisse gruppidesse kuuluvad.
Niisugune on üdinisti vale ja ebakõlbeline arusaam, sest iga inimene on kallis ja kordumatu ning mitte kedagi ei tohi karistada selle eest, kes ta on.
Tallinna kommunismiohvrite memoriaali idee just sellisel kujul, kus luuakse „Mälutulpade“ väli, kuhu kantakse kõikide Eestis toimunud repressioonide ohvrite nimed, sümboliseerib just läänelikku, kristlikku suhtumist. See memoriaal ühendaks edaspidi erinevaid põlvkondi ja nii meid kõiki läbi rahusõnumi.
Valides sellele mälestisele sobivat asukohta ei tohiks see saada riigisiseste pingete kasvu põhjuseks, sest seda ei sooviks keegi. Me loodame, et Eesti uus valitsus jätkab varasemate valitsuste järjepidevat tegevust Memento kui meie ajaloomälu looja ja talletaja tegevuse toetamisel.
Minevikku vaatamine pole Mementole kui organisatsioonile olnud kunagi omaette eesmärk. Minevik peab olema koht, kust ammutavad jõudu uued sugupõlved, ajalugu kasutatakse oleviku lahtimõtestamiseks tuleviku nimel, sest „ kui möödunu enam tulevikku ei valgusta, kobab inimene pimeduses“.
Läänemaailm on elanud juba 70 aastat „pika rahu“ perioodis ja paljudele tundus, et nii jääbki igaveseks. Täna näeme paraku seda, kui kiiresti võib rahvusvaheline olukord pöörduda halvemuse suunas. Me kõik teame, mis toimub Ukrainas ja meie naaberriigis Venemaal.
Pole keeruline näha suuri kokkulangevusi natsi-Saksamaa ja putini-Venemaa juhtide sõnakasutuses, millele ei tohi leida mingitki õigustust. Tee sõjakast retoorikast vägivallategudeni võib olla väga lühike ja seda näitab ka Eesti minevikukogemus.
Memento mõistab seetõttu organisatsioonina hukka Venemaa agressiooni mistahes teise riigi vastu ning sellisele teguviisile õigustuste otsimise.
Kallid siiakogunenud. Tõde on see, et elame keerulises maailmas ja kunagi ei või olla kindel, et meie sitkust ja ühtsust ei panda uuesti proovile.
Kuid just nii, raskusi trotsides ja ületades saame me üha tugevamaks. Meie, Memento liikmed, ei väsi rõhutamast, kui õnnelikud me oleme vaba Eesti üle, mis astub kindlal sammul tulevikku.
Tänan! Memento Tallinna Ühenduse liige Jüri Saar