Leo Õispuu sõnavõtt märtsiküüditamise 63. aastapäeval

MEMENTO TALLINNA ÜHENDUSE esimehe, EESTI MEMENTO LIIDU juhatuse liikme LEO ÕISPUU sõnavõtt MÄRTSIKÜÜDITAMISE 63. aastapäeval, 25. märtsil 2012.a. Vabadussõja Võidusamba jalamil Tallinnas

Lugupeetavad Eesti Vabariigi Riigikogu ja Valitsuse liikmed, EELK peapiiskop Andres Põder, erakondade ja Tallinna Linnavalitsuse esindajad! Daamid ja härrad! Kallid saatusekaaslased!

Lubage mul Memento tegutsevate organisatsioonide nimel avaldada kaastunnet neile, kes rängalt kannatasid seoses massiküüditamisega, mis algas 1949. aasta 25. märtsi varahommikul. Eesti, Läti ja Leedu rahvaste jaoks on 1949. aasta märtsiküüditamine oma traagilisuse poolest sündmuseks, mis jääb igavesti meie ajalukku.

Suurküüditamist ehk sõjaväestatud operatsiooni Murdlaine (Priboi) valmistasid ette ja juhtisid mitukümmend kindralit ja tuntud kõrgemat NSV Liidu parteijuhti [Memento R4, lk 37-42, 79-82 jne]. Tegemist oli välksõjaga okupeeritud rahvaste vastu Soome lahest Musta mereni.

Märtsiküüditamine on kuritegu inimsuse vastu – aegumatu kuritegu. Taoliste kuritegude uurijate pikaajalise töö tulemusena on vähemalt kaks rahvusvaheliselt – Euroopa Inimõiguste Kohtu tasemel tunnustatud süüdimõistmise pretsedenti. Meil Eestis on 1949.a. küüditamise eest süüdi mõistetuid 8 ning metsavendade tapmise eest kolm isikut. Kaebealuste surma tõttu suletud ja käsilolevaid kohtutoimikuid on paarkümmend.

Kohtuotsuseid on väga vähe. Ainuüksi märtsiküüditajaid oli üle 30000. Seetõttu on kavandatud küüditamist, vangistamist ja hukkamist läbi viinud isikute ehk represseerijate nimekirjaraamatud, nn „punaseid raamatuid“, mida peaks koostama, nagu varem lubatud, -valitsuskomisjon. Represseeritute isikuandmed on „mustades raamatutes“ – kokku üheteistkümnes köites. Nendes nimekirjaraamatutes on 2011. aasta seisuga registreeritud 157 310 isikut. Tõenäoliselt ulatub „punastesse raamatutesse“ koondatavate isikute arv üle 50 tuhande. Represseeritud ei nõua nende karmi karistamist, nii nagu tehti meiega, kuid nimed tuleks siiski avalikustada. Andestada saab vaid neile, kes paluvad andestust.

1949. aasta 25.-29.märtsil pandi Eestis trellitatud loomavagunitesse vähemalt 21428 inimest. Need inimesed viidi Siberisse, – Novosibirski, Omski ja Irkutski oblastite ning Krasnojarski kraisse igaveseks ajaks sundasumisele. Mõne aasta jooksul lisandus sundasumispaikadesse ligi 400 vanglast vabanenud pereliiget ning vähemal 589 represseerituna sündinud last. Küüditamispäevadel 25.-29. märtsil 1949 varjus küüditajate eest üle 10 tuhande inimese, muutudes valdavalt koduta tagaotsitavateks ehk mitteküüditatud isikuteks. Seega 1949. aasta märtsiküüditamisega represseeriti ehk määrati küüditamisele kokku 33149 küüditatud ja mitteküüditatud inimest koos viimaste täiendustega. Kõik need inimesed on registreeritud KGB poolt ja nende kohta – ka mitteküüditatule on koostatud ja ametlikult kinnitatud küüditamisele määratud perekonna või üksikisiku toimikud. Nende 33149 inimese isikukirjed on Memento nimekirjaraamatutes R4, R5 ja R8/1. 2010. aastal ilmunud Lisanimestikus R8/1 esitatud andmetel lisandus märtsiküüditatute nimekirja 259 last ja 142 täiskasvanut. Memento allasutus Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB) jätkab otsinguid.

Vabadussõda ja represseeritud. Vabadussõja Võidusammast, mille jalamil me praegu seisame, on represseeritute jaoks püha paik. Selle rajamisele oleme 1990-ndate aastate algusest kaasa aidanud. Vabadussõja Võidusamba aluspanijateks on represseeritute organisatsioonid: Eesti Memento Liit, Memento Tallinna Ühendus, Endiste Poliitvangide Liit, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühing, Eesti Vabadusvõitlejate Liit ja teised.

Miks me võitlesime Vabadussõja Võidusamba rajamise eest ja miks represseeritud nüüd siin seisavad? Kes on represseeritud? Aastatel 1940-1990 okupatsioonivõimu poolt küüditatute, vangistatute ja tapetute hulka kuuluvad teistkordse analüüsi tulemusena (need andmed on KGB toimikutest) :

• 3783 Vabadussõjas osalenud isikut;
• 7302 metsavenda ja nende abistajat;
• 18168 Omakaitse võitlejat;
• 4412 Kaitseliitlast;
• 154 Naiskodukaitse liiget;
• 4105 politseinikku ja konstaablit;
• 742 Eesti Vabariigi kindralit, koloneli, majorit, kaptenit ja leitnanti kokku;
• 1053 Isamaaliidu liiget;
• 190 Kotkaristi ja 44 Valgetähe kavaleri;
• 2 vene skauti ja 145 piirivalvurit.

Represseeritute hulka kuulub ka palju vene valgekaartlasi, kes meid Vabadussõjas abistasid ning seejärel Eestisse elama jäid. Ülalpool on kokku 40100 päringu vastust, mis iseloomustavad represseerituid kui Eesti jõustruktuuride esindajaid. Need andmed on saadud 70183 represseeritud isiku kirjete analüüsimisel.

KGB seaduste kohaselt kuulusid poliitilistel põhjustel arreteeritud või mahalastud isikute pereliikmed samuti represseerimisele. Seega tuleb paljudele ülalloetletud isikutele lisada veel represseeritud abikaasa ja keskmiselt 2-3 last. Jõustruktuuride mehed ja naised pluss perekonnad moodustavad kokku ligi 70% Eesti represseeritutest.

Lõppeks tahaksin öelda: Meie represseeritute Siberi-perioodi suurim unistus on täitunud – Eesti on vaba ja vaatab kindlalt tulevikku! Tänan, et tulite mälestuskogunemisele.