Liidu põhikiri

Eesti Memento Liidu põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1.1 EESTI MEMENTO LIIT (edaspidi Liit) ühendab Eesti iseseisvuse eest võidelnute, okupatsioonivõimu repressioonide all kannatanute ning nende omaste ja aatekaaslaste mittetulundusühinguid, seltsinguid.

1.2 Liit tegutseb oma liikmete omavalitsuse alusel ja taotleb põhikirjas esitatud eesmärke. Liit ei jaota tulu liikmete vahel.

1.3 Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest, muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast.

1.4 Liit on eraõiguslik, juriidiline isik. Tal on pitsat, arveldusarve, oma lipp ja sümboolika. Lippu ja sümboolikat võivad kasutada kõik Liidu liikmed.

1.5 Liidu eesmärkide saavutamiseks ja oma õiguste teostamiseks on Liidul õigus pöörduda riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse organi või kohtu poole.

1.6 Liit võib assotsieeruda teiste temaga ühiseid sihte taotlevate organisatsioonidega.

1.7 Liit on asutatud 29.06.1999. Juhatus asub Tallinnas.

1.8 Liit on õigusvastaselt represseeritute ühingute ühenduse “Memento” Liit õigusjärglane.

II TEGEVUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID

2. Liidu tegevuse eesmärgiks on:

2.1. kindlustada ja kaitsta Eesti iseseisvust;

2.2 kaitsta iseseisvuse eest võidelnute ja terrori all kannatanute poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi;

2.3 paljastada Eesti iseseisvuse hävitamiseks sooritatud inimsusevastaseid kuritegusid ja terrorit;

2.4 osaleda noorsoo kasvatamisel demokraatia, inimõiguste austamise ja vabadusaadete vaimus;

2.5 osaleda Eesti iseseisvusvõitluse ja vastupanuliikumise ajaloo ning nende kangelaste väljaselgitamisel ja tutvustamisel;

2.6 koguda terrori tõendeid, terrori all kannatanute loomingut ja mälestusi, publitseerida neid;

2.7 jäädvustada Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestusi;

2.8 koguda liikmete tegevuse kohta teavet ja üldistada töötulemusi;

2.9 anda liikmesorganisatsioonidele metoodilisi juhendeid ja soovitusi põhikirjaliste ülesannete täitmiseks;

2.10 taastada asutajaliikmete õigused ja lugeda Liidu koosseisu kuuluvateks:

2.10.1 Memento Viljandi Ühendus

2.10.2 Saare Maakonna Memento Ühendus;

2.10.3 Õigusvastaselt Represseeritute ja Poliitvangide Võrumaa Ühendus “Memento”

2.10.4 Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus “Pärnu Memento”;

2.10.5 Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento Rakvere Ühing;

2.10.6 Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu “Memento” Valgamaa Ühendus.

III LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3. Liidu liikmeks võivad olla punktis 1.1 nimetatud mittetulundusühingud.

3.1 Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud ühingu registreerimistunnistuse koopia.

3.2 Liidu liige, kes ei täida põhikirjalisi kohustusi, võidakse Liidust välja arvata.

3.3 Liidu liikmel on õigus:

3.3.1 võtta osa Liidu tegevusest vastavalt käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärkidele;

3.3.2 olla oma esindaja kaudu valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;

3.3.3 astuda Liidust välja.

3.4 Liidu liige on kohustatud:

3.4.1 järgima Liidu põhikirja ja täitma juhtorganite otsuseid;

3.4.2 aktiivselt osalema Liidu tegevuses.

IV STRUKTUUR JA JUHTIMINE

4.1 Liidu kõrgeim organ on Liidu üldkoosolek, mille kutsub kokku Liidu juhatus vähemalt kord aasta jooksul.

4.1.1 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1 rohkem kui 1/2 liikmete esindajatest. Koosoleku aeg peab olema teatatud kirjalikult vähemalt 15 päeva enne koosolekut.

4.1.2 Kui üldkoosolek ei ole punktis 4.1 sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kahe nädala jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalevate delegaatide arvust.

4.1.3 Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, põhikirja p-des 4.3.3 ja 4.3.7 sätestatu otsustamisel 2/3 poolthäältega.

4.2 Liidu üldkoosolek koosneb liikmete esindajatest. Esindusnormi määrab juhatus üldkoosolekut ettevalmistaval koosolekul.

4.3 Üldkoosolek:

4.3.1 kuulab ära Liidu juhatuse ja revisjonikomisjoni aruande ning annab hinnangu nende tegevusele;

4.3.2 määrab Liidu tegevuse põhisuunad;

4.3.3 otsustab põhikirja muutmise ja täiendamise;

4.3.4 kinnitab tähtsamate tegevussuundade toimkondade koosseisu;

4.3.5 määrab 3 aastaks kuni 5-liikmelise revisjonikomisjoni;

4.3.6 kinnitab 3 aastaks juhatuse koosseisu mitte vähem kui 4 liiget ja mitte rohkem kui 21 liiget;

4.3.7 kinnitab liikmete Liidust väljaarvamise.

4.4 Erakorraline üldkoosolek tuleb kokku Liidu juhatuse või revisjonikomisjoni otsusel või 1/10 liikmete nõudmisel kirjaliku etteteatamisega vähemalt 15 päeva.

4.5 Liidu juhatusse delegeerib iga liige ühe esindaja.

4.6 Liidu juhatus:

4.6.1 valib esimehe, määrab tegevesimehe või –sekretäri oma töö korraldamiseks;

4.6.2 juhib Liidu tegevust vahetult esimehe ja toimkondade kaudu;

4.6.3 võtab Liitu vastu uusi liikmeid;

4.6.4 kinnitab juhatuse esimehe majandusalased otsused, palgaliste töötajate koosseisu ja palgamäärad;

4.6.5 korraldab toimkondade ja teiste struktuuriüksuste tegevust ja kuulab ära nende aruanded;

4.6.6 korraldab üldkoosoleku otsuste täitmist ja annab oma tegevusest aru üldkoosolekule;

4.6.7 käsutab Liidu vara ja vahendeid;

4.6.8 tagab raamatupidamise ja aruandluse;

4.6.9 annab volitusi Liidu esindamiseks;

4.6.10 määrab panga, kus hoitakse Liidu raha.

4.7 Liidu juhatus käib koos vähemalt neli korda aastas. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte poolekslangemisel otsustab juhatuse esimehe hääl.

4.8 Liidu juhatuse esimees:

4.8.1 tegutseb üldkoosoleku ja juhatuse otsuste alusel ning lahendab kõiki Liidu tegevusega seotud küsimusi, andes oma tegevusest aru üldkoosolekule ja juhatusele;

4.8.2 esindab Liitu kõigis võimuorganites, asutustes ja organisatsioonides;

4.8.3 sõlmib erivolituseta Liidu nimel lepinguid ja kirjutab alla rahalistele dokumentidele;

4.8.4 kinnitab Liidu jooksvad kulutused, võtab tööle ja vabastab töölt palgalised töötajad vastavalt juhatuse otsusele.

V LIIDU VARA JA VAHENDID

5.1 Liidu vara tekib:

5.1.1 varalistest annetustest või eraldistest;

5.1.2 tulust, mida võidakse saada Liidu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või kultuurhariduslike või muude Liidu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;

5.1.3 muust tulust, mis on vajalik Liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

5.2 Liidu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.

5.2.1 varalised annetused ja eraldised võivad olla kas sihtotstarbelised või sihtotstarvet määramata.

5.3 Liidu liikmel ei ole õigust Liidu varale, Liidul ei ole õigust Liidu liikme varale:

5.3.1 Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu varaliste kohustuste eest;

5.3.2 riik ei kanna varalist vastutust Liidu varaliste kohustuste eest ega Liit riigi kohustuste eest;

5.3.3 Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest Liidule kuuluva varaga.

5.4 Liidu raha asub pangas Liidu arvel:

5.4.1 Liidu vara ja raha kasutab juhatuse esimees juhatuse otsuse kohaselt;

5.4.2 vara arvestust peab raamatupidaja, kes annab kaasallkirja kõigile rahalistele dokumentidele.

VI KONTROLL LIIDU FINANTSMAJANDUSLIKU TEGEVUSE ÜLE

6.1 Liit on kohustatud seadusega sätestatud korras pidama raamatupidamise arvestust, tasuma riiklikke ja kohalikke makse ning esitama asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele vajalikud deklaratsioonid.

6.2 Kontrolli Liidu finantsmajandusliku tegevuse üle teostab Liidu revisjonikomisjon vähemalt kord aastas, kandes ette tulemustest üldkoosolekule, lubatud on audiitorteenuse kasutamine.

6.3 Revisjonikomisjoni liikmed ei või samaaegselt kuuluda Liidu juhatusse. Nad võivad osaleda juhatuse koosolekul sõnaõigusega.

VII LIIDU REORGANISEERIMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

7.1 Liidu reorganiseerimine toimub esinduskogu otsusel:

7.1.1 Liidu likvideerimise otsuses nimetatakse Liidu õigusjärglane (õigusjärglased), millele lähevad üle Liidu õigused ja kohustused. Reorganiseerimisel tehakse vastavad muudatused Liidu põhikirjas.

7.2 Liidu tegevus lõpetatakse:

7.2.1 üldkoosoleku või selleks volitusi omava juhatuse otsusel;

7.2.2 halduskohtu otsuse alusel;

7.2.3 juhul kui Liidu liikmete arv on alla kolme liikme, allesjäänud liikmete otsuse alusel.

7.3 Liidu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valitakse üldkoosolekul või selleks volitusi omava juhatuse koosolekul likvideerimiskomisjon ja määratakse üldkoosolekul või selleks volitusi omava juhatuse koosolekul viimase koosoleku toimumise aeg:

7.3.1 likvideerimiskomisjoni valimisel määratakse komisjoni volituste tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks kuud, ja võimalusel komisjoni liikmete töö tasustamise kord;

7.3.2 Liidu tegevuse lõpetamisel kohtuotsusega määrab Liidu likvideerimiskomisjoni halduskohus;

7.3.3 Liidu tegevuse lõpetamisel (likvideerimisel) võlanõuete rahuldamisest ülejäänud vara kasutatakse likvideerimiskomisjoni otsuse alusel;

7.3.4 Liidu tegevuse lõpetamisel, kui Liidu liikmete arv on väiksem kui 3 liiget, moodustavad likvideerimiskomisjoni Liidu allesjäänud liikmed.

7.4 Liidu tegevus lõpetatakse Liidu üldkoosoleku või selleks volitusi omava juhatuse viimase koosoleku otsuse alusel. Otsusega kinnitatakse ka likvideerimiskomisjoni tegevuse lõppakt.

7.4.1 Liidu juhatus saadab Liidu tegevuse lõpetamise kohta teate kolme tööpäeva jooksul lõppakti kinnitamisest riiklikule registripidajale Liidu registrist kustutamiseks.

-->